ELAVAID LAPPIDES
Ühel varahommikul otsustavad kolm surfarit minna laineid murdma La Manche'i äärde. Nende teekond tagasi jääb lühikeseks - poisid satuvad autoõnnetusse. 19-aastane Simon transporditakse haiglasse, kus meedikud tuvastavad ajusurma. Nüüd peavad Simoni vanemad otsustama, kas nad on organidoonorlusega nõus. Samal ajal ootab Pariisis uut südant kahe poja ema Claire. Surijate ja ellujääjate lood põimuvad tihedalt omavahel, näidates kogu käsitletava teema ilu ja valu ning ühtlasi ka vältides liigset sentimentaalsust.

TOMMASO
Tommaso on hea välimusega suhteliselt edukas näitleja, kes pole aga oma eluga rahul. Pika üritamise peale suudab ta asjad nii kaugele viia, et tema kihlatu Chiara ta lõpuks maha jätab ning Tommaso on kindel, et nüüd ootavad teda vabadus ja seiklused. Ometigi ei lähe kõik kaugeltki nii nagu Tommaso unistas nin romantilise kangelase asemel mängib mees oma elu filmis viitsütikuga pommi nende naiste radadel, kes teda oma teel kohtavad.

PÄÄSTA MEID
Dokumentaalfilm eksortsismist ja selle harrastajatest tänases Itaalias. Lugu kontrastidest iidse tava ja moodsa elu, püha ja argise vahel. Me näeme inimesi, kes otsivad abi kirikult ning preestrilt, kes olles ajahädas saatanat omakorda telefonitsi vestluspartnerist välja ajab.

SLAVA
Raudteetööline Tsanko Petrov leiab rööbastelt korraliku hunniku raha ja selle asemel, et leitu endale jätta, annab ta selle ausa kodanikuna võimude hoolde. Bulgaaria transpordiministeeriumi PR-ametnik Julia Staykova näeb siin suurepärast võimalust näidata, kuidas kodanikud korruptsiooni vastu võitlevad ning korraldab võimsa etteaste Tsanko autasustamiseks suure aususe ülesnäitamise eest. Autasuks saab Tsanko ersatskella ning selle hetke jäädvustamiseks telekaamerate ees, võtab Julia mehe perekonnareliikvia, kella Slava, korraks enda kätte hoiule. Tseremoonia lõppedes pole aga vana kella enam mitte kusagil ja see asi juba Tsankole enam ei meeldi...

NÕUKOGUDE HIPID
Pöörane lillelaste sõit Nõukogude Liidu hipiliikumise jälgedes viib 1970ndate psühhedeelsesse undergroundi, kus rock-muusikast joovastunud pikajuukselised noored lõid range režiimi kiuste oma maailma - Süsteemi, milles püüeldi rahu ja vabaduse poole. Aastaid hiljem võtab seltskond Eesti hipisid ette teekonna Moskvasse, kus siiani tähistatakse lillelaste püha 1. juunil. See päev on seotud traagilise sündmusega 1971. aastast, mil tuhanded hipid arreteeriti KGB poolt.

TANTSIJA
New York, 1887. Noor Marie Louise (Soko) unistab Ameerika vallutamisest – ta tahab saada maailmakuulsaks näitlejannaks. Kord laval olles takerdub ta aga oma kleiti ja pääseb põrandale prantstamisest vaid tänu sellele, et keerleb pikalt-pikalt kuni tasakaalu saavutamiseni oma hõljuvas kleidikangas. Šokeeritud publiku silme ongi sel hetkel sündinud moderntants.

Marie Louise'st sai tantsija Loïe Fuller – elektriline haldjas, ikoon, oma põlvkonna hõõguv sümbol. Tema tants oli revolutsiooniline, olemus sütitav. Loïe'i jalge ette viskasid end nii maalikunstnik Toulouse-Lautrec, kino leiutajad vennad Lumièr'id, skulptor Rodin. Maailm oli Loïe'i ees valla, kuni saatus tõi tema teele noore tantsijanna Isadora Duncani (Lily-Rose Depp) – see kohtumine oli saatuslik mõlemale naisele.

REAALSELT TUNDMATU
Tom (Michael Shannon) otsustab korraldada oma sõpradele õhtusöögi ning üks sõpradest lubab omakorda tuua endaga kaasa oma uue pruudi Alice’i. Alice (Rachel Weisz) saabubki ning suur on Tomi üllatus, kui ta naises oma kunagise armsama ära tunneb. Probleem on vaid selles, et praegusel Alice’il ja Tomi kallimal nagu polekski peale välimuse justkui midagi ühist – neil on täiesti erinev elulugu, erinevad nimed ja kui Tom ei oleks endas täiesti kindel, võiks arvata, et ta ajas midagi segi. Nii see aga pole ning õhtusöögist saab pikk asjade klaarimise öö.

USA 2016

SÜÜTUD
Poola, 1945. aasta detsember.

Prantsuse meditsiinitöötaja Mathilde Beaulieu (Lou de Laâge), kes töötab Punase Risti heaks, saab kummalise abipalve poola nunnalt - Mathilde’i abi vajatakse lähedal asuvas kloostris, kuid kindlasti saladuskatte all. Kloostris avastab Mathilde šokeeritult, et on vaja abi keisrilõike sooritamisel. Ratsionaalne ateist Mathilde asub kiiremas korras tegelema abivajajatega, kellest nii mõnedki väga kindlameelselt abist keelduvad.

Tõsielulistel sündmustel põhinev draama „Süütud“ on veel üks pilguheit sõjale, millest ajalooõpikud ei kirjuta.

Režissöör Anne Fontaine’i tunnevad eesti vaatajad filmide „Coco enne Chaneli“ ja „Kaks ema“ lavastajana.

ROCCO
Rocco Siffredi tähendab pornograafiatööstusele sama mis Mike Tyson poksile või Mick Jagger rokkmuusikale - ta on elav legend. Kuigi Rocco ema soovis, et poisist saaks vaimulik, andis ta pärastpoole õnnistuse ka poja pornonäitleja karjäärile. Nõnda siis pühendaski Rocco oma elu teisele jumalusele, ihale.

ARMASTUS...
29aastane Veronika on neljandat kuud rase ning kolmandat kuud joomatsüklis. Veronika armastatu Fred on endine kriminaal, keda ta ka joomingu käigus pussitanud on. Veronika teiseks heaks sõbraks on Ivo - homoseksuaalne mees, kes on kindel, et just see naine on tema elu armastus, kahjuks küll vales kehas. Nende kolme päevad mööduvad tsüklijoodikute seltsis, kellega koos ei näe nad siin ilmas millelgi suuremat mõtet ega pea vajalikuks seetõttu kellelegi ennast tõestada.

Dokumentaalfilm „Armastus...“ räägib loo 29aastasest Veronikast, heast perekonnast pärit andekas kunstitudengist, kes on otsustanud kõigele siin maailmas käega lüüa. Küsimusele, millal, kus ja kuidas Veronika sellise tee valis, otsivadki filmi autorid nüüd vastust.

ARMASTUSE ÜHENDRIIGID
Poola, 1990. Muutuste tuuled puhuvad Poolas. Käimas on vabaduse esimene eufooriline aasta, kuid pinna all pulbitseb teadmatus tuleviku suhtes. Neli väga erinevat naist tahavad leida midagi muud, kui neile pakub hetk milles nad elavad. Agata on õnnetus abielus siplev noor ema, kes otsib lohutust teises samuti võimatus suhtes. Vanem õpetaja Renata ei suuda ära imestada oma naabrit Marzenat – endist ilududkuningannat, kelle mees töötab Saksamaal. Marzena õde Iza töötab direktorina, olles armunud ühte oma õpilase isasse.

„Armastuse ühendriigid“ on nüansirikas ja peenekoeline, ootamatult arenevate suhete lugu. Tänavusel Berlinalel sai film Hõbekaru parima stsenaariumi eest.

KODUHOID
Väikelinnas elav Vlasta on oma tööle pühendunud koduõde, kelle maailma keskmeks on tema armastatud abikaasa Láda, pealinnas elav tütar ning ümbruskonnas elavad hoolealused. Vlasta elu veereb kindlat rada pidi kuni hetkeni, mil naine oma raskest haigusest teada saab. Muutudes hoolitsejast patsiendiks, peab Vlasta paljud senised väärtused ümber hindama.

Slávek Horák’i „Koduhoid“ on tõeliselt sooja huumoriga tehtud film väga tõsisetel temadel. Intelligentsele stsenaariumile puhuvad elu sisse väga head näitlejatööd, eriti peaosalist kehastav Alena Mihulová. „Koduhoid“ on suurepärane näide sellest, et hea filmi sünniks on ennekõike tarvis annet ja tarka lavastajakätt.

MAAILMA ÄÄREL
1882, Sankt Peterburg. Sasha, noor aristokraatlikust perekonnast pärit tütarlaps, on alati juurelnud selle üle, mis küll sai tema maadeavastajast vanaisast. Kuulsa seiklejana oli ta kunagi ehitanud valmis suurepärase laeva ning läinud sellega põhjapoolust avastama, kuid oma reisilt ta kunai tagasi ei tulnudki. Et päästa oma perekonna au, võtab Sasha ette ränga teekonna vanaisa jälgedes, teadmata millised seiklused teda ees ootavad.

Ühena Annecy Rahvusvahelise Animafestivali võitjatest, on romantiline animafilm „Teekond põhjnanabale„ ilus lugu noorest tüdrukust, kes oma pikal retkel mõistab mida tähendab tõeline sõprus, perekondlikud sidemed ja õilsad ideaalid.

TAEVANE KAAMEL
Kalmõkid räägivad, et kaamelikujuline pilv toob maa peale õnne ja just säärase pilve varjus sündis ka väike kaamelipoeg Altõnka. Paraku on Altõnka omanikud sunnitud suures rahahädas ta maha müüma filmiprodutsendile, kellele on kähku vaja asendajat võtetel hukkunud kaamelile. Altõnka ema põgeneb omanikpere juurest oma last otsima, emakaameli otsigutele asub aga omakorda müüjate perepoeg, 12 aastane Bair. Kihutades vana mootorratta otsas mööda steppi, kohtab ta kurje inimesi, vihmamanajaid, laama õpilast, endasugust seiklejahinge ja paljusid teisi. Kõik need inimesed tõmbavad poisi erinevatesse seiklustesse, kuni Bair lõpuks leiab selle mida otsis.

„Taevane kaamel“ on ajatu lugu sõprusest, sobilik kõikidele vanustele. Film linastus 2015 Berlinale ametlikus programmis ja on olnud erakordselt menukas pea kõigil lastefilmide festivalidel, kus linastunud on (kokku 12, olulisemad Berlinale, TIFF, London Film Festival jne.)

PARADIISIREISID
Puhkusereiside bussijuht Mario on veetnud kogu oma elu transportides pensionäridest lõbureiseijad soojale maale enda reisifirma „Paradiisireisd“ kaudu. Sel korral aga - mõned kuud enne ise pensionile jäämist – täitub Mario buss alternatiivnoortega, kes kõik Horvaatiasse psühhedeelilisele üritusele sõita tahavad. Mario on tõsine mees, hipid käivad talle närvidele. Paraku on sunnitud Mario sõidu jooksul tõdema, et vast pole tal kõiges siin elus õigus olnud ning hull bussireis viib mehe taas kokku oma ammu kadunud pojaga.

FANTOOMIPOISS
Üks moonutatud näoga gangster hoiab tervet linna hirmu all ja politseinik Alex on see, kes peab kurikaelast jagu saama. Paraku saab Alex gangsterit taga ajades rängalt viga ning tal tuleb jälitamise asemel hoopis haiglavoodis olla. Õnneks satub Alexi haiglakaaslaseks üheteistaastane Léo – fantoompoiss, kes suudab tahte jõul väljuda oma kehast ning lennata nähtamatuna läbi kõigi seinte, kuhu hing ihkab. Tänu Léole ja oma salaarmastatule ajakirjanik Mariele saab Alex nüüd oma politseitööd edasi teha, sest Léo on tema silmadeks, jalgadeks ja mõnes mõttes ka kaitseingliks.
Režissööride Jean-Loup Felicioli ja Alain Gagnoli looming on eesti vaatajatele juba tuttav tänu mõned aastad tagasi meie kinodes linastunud animafilmile „Üks kass Pariisis”.

VÄIKE TÖÖOTS
Jacques (Romain Duris) elab väikeses linnakeses, kus pea kõik elanikud on töötud. Kohalikuks suurimaks tööandjaks olnud tehas suleti ja nüüd pole Jacques'il ei tööd ega raha, pruutki hülgas ta ning ainsaks alles jäänud asjaks on aina kasvavad võlad. Seega pole ime, et kui kohalik maffiaboss Gardot (Michel Blanc) mehele väikest tööotsa palgamõrvarina pakub, võtab Jacques selle pärast pisukest kõhklushetke vastu. 

MEIE VIIMANE TANGO
„Meie viimane tango“ on lugu kahe tangoajaloo kahe kuulsaima tantsijavahelisest armuloost ning mõlema kirest selle tantsu vastu. María Nieves Rego (81) ja Juan Carlos Copes (84) kohtusid teisemeas ja tantsisid koos peaaegu viiskümmend aastat. Selle poole sajandi sisse jääb palju armastust, vihkamist, lahkuminekuid ja taaskohtumisi ja miks mitte nüüd heita pilk kõigele, mis selja taha jäänud.
Režissöör German Krali ja produtsent Wim Wendersi muusikaline dokumentaalfilm näitab meile uskumatut tango-koreograafiat, sügavuti minevaid usutlusi tantsijatega, visuaalselt võrratut Buenos Airese tänavapilti ja kõike seda, mis on vajalik tango olemuse tabamiseks.

HOMMIKUNE SEKSIŠOKK
Kas olete olnud olukorras, mil hommikul vasardab peas vaid üks küsimus: kuidas on võimalik, et ma just selle inimese kõrval praegu ärkan? Kui olete midagi sellist kogenud või tahate teada, mis taolisesse olukorda sattuva inimese peas liigub, siis on „Hommikune seksišokk“ just vaatamiseks paras film.

Lavastaja-stsenaristi Shanra J. Kehli indie-komöödia on intelligentne, vaimukas ja terane lugu, mis jälgib kaheksa paari hommikust ärkamist. Filmitegijad näitavad meile, kuidas ärkajad keerulises situatsioonis enda ning oma partneriga toime tulevad (või ei tule). Hinnanguid siin ei anta ja lõpulahendus jääb vaataja enda otsustada, sest kes meist ikka ette teab, mida tema taolises olukorras ette võtaks.

AITÄH HELISTAMAST
Tõestisündinud lool põhinev riukalik põnevik AITÄH HELISTAMAST räägib uskumatu loo mehest, kes röövis sadu miljoneid eurosid – ainsaks relvaks mobiiletefon. Juba jõmpsikaeas oli näha, et Gilbert on südametemurdja – säärast oskust inimestega manipuleerida ja saada neilt, mida hing ihaldab, oskavad vaid vähesed. Aastakümneid hiljem, kui mobiiltelefonide SIM-kaardid pakuvad lõputuid võimalusi, on selge, et vaid taevas võib olla Gilbert’i kelmuste piiriks. Nagu geeniustele tihtipeale omane, ei suuda ka Gilbert piiri pidada ja tema anne muutub hulluseks - oma viimase röövi teeb ta politseijaoskonnast, olles ise juba vahi all. Humoorika põneviku peaosas mängib šarmantne prantsuse näitleja Vincent Elbaz, kes tegi kiidetud rolli koos Helen Mirreniga Eesti kinopublikule tuntud filmis „Saja sammu teekond” ning on Eesti televaatajaid lummanud D'Artagnanina TV6 kanalil jooksvas seriaalis „Kolm musketäri”.

MINU VÄIKE ÕDE
Stella on astumas teismeliste erutavasse ja hirmutavasse maailma. Ta elab oma vanema õe Katja varjus. Katja on kaunis ja andekas iluuisutaja, keda vanemad varjamatult näivad jumaldavat. Stellagi üritab kõigest väest olla oma suure ja ilusa õe moodi, proovides vanemate tähelepanu võitmiseks käituda just nagu Katja. Ometigi hakkab Stellale õde lähemalt jälgides tunduma, et kõik pole mitte nii roosiline, kui esmapilgul tundus. Katjal on nimelt toitumishäire, mis hakkab vanema tüdruku elu üle võimust võtma. Katja hirm saladuse paljastumise ees sunnib Stellat probleemist vaikima, kiskudes noorema õe nõndaviisi valede ja manipuleerimise keerisesse. Tasapisi hakkavad ka vanemad aru saama, et midagi on mäda ja see hirmutab Stellat veel rohkem. Ta ei taha kaotada oma õe usaldust ja kõige enam kardab ta kogu perekonna lagunemist.

Hoolimata tõsisest teemast on „Minu kõhn õde” soojuse ja naljaga jutustatud lugu sellest, milline on teekond väikesest tüdrukust suureks neiuks. Film on festivalidel saanud rohkesti auhindu, millest olulisimad on Berliini filmifestivali alaprogrammi Generation Kplus Hõbekaru ja Göteborgi filmifestivali parima Põhjamaade filmi auhind.

ÕPPETUND
Nadežda on kooliõpetaja, kelle klassis toimub vargus – keegi õpilastest paneb pihta kaaslase rahakoti. Nadežda hoiatab, et kui ta kord varga kätte saab, siis ta annab tollele alles tõelise õppetunni. Koju jõudes ootab Nadeždat ees aga ehmatav üllatus – tema abikaasa on jätnud pangale tagasi tasumata autoostuks võetud laenumaksed ning vältimaks katastroofi on perekond sunnitud kogu laenu viivitamata tagastama. Nadežda laenab raha liigkasuvõtjalt lootuses auto maha müüa, kuid aeg lendab, auto aga jääb müümata. Mida teha? Ei auto, maja ega ka ema kuldsete hambakroonide müük Nadeždat enam ei päästa. Laenuandja nõuab raha, lubades Nadežda lapsele viga teha. Hirmunud ja lootuse kaotanud Nadežda näeb oma olukorrale ainult ühte lahendust – pangarööv. Pangarööv läheb edukalt, raha saab tagasi makstud ning ka koolis raha pätsanud õpilane tuvastatakse. Aga mis õppetunni Nadežda talle nüüd andma peaks?

„Õppetund” on vendade Dardenne'ide vaimus üles võetud film, mille peaosas on väga tugeva rolli teinud Margita Gosheva. Film on võitnud hulganisti auhindu, neist märkimisväärseimad on Göteborgi filmifestivali International Debut auhind, San Sebastiáni filmifestivali Kutxa auhind ja Thessaloniki filmifestivali parima stsenaariumi auhind.

PARIISI BRAVUURITAR
Päeval, mil Camilla – kolmekümneaastane ja sündinud mõrd – lastakse lahti oma umbes sajandalt töökohalt, otsustab naine töö tegemisega igaveseks lõpparve teha. Põhjus on lihtne – ta lihtsalt väärib rohkemat kui ülejäänud inimkond. Ta ei saa enam vanaviisi edasi kannatada, st kasutada ühistransporti, kus sõidavad mingid invaliidid või alluda ülemusele, kes haiseb, või maksta juba ärakulutatud raha tagasi värdjale maksuametile. Ta tahab normaalset elu. Pärast väikest kaalumist saab Camilla aru, et kõiki vajalikke hüvesid saab talle pakkuda ainult prints Harry (William on kahjuks juba võetud). Camilla tahab elu, kus ta saaks ringi hängida kuulsustega (näiteks JayZ, Beyonce ja Vanessa Paradis). Oma eesmärgi saavutamiseks otsustab Camilla minna Inglismaale, et kosida viimase kuninglikust soost printsi, kes naise arusaamist mööda on normaalse välimusega, kuigi kahjuks punapea. Camilla suureks üllatuseks polegi London nagu Pariis ja ka prints pole teadlik tema saabumisest, st palee väravad polegi lahti. Kuid Camillla ei anna alla, ta peab saama oma tahtmise!
Guerillakomöödia „Südamete printsess” on üleni piilukaamerate ja telefonidega üles võetud film, kus tehakse nalja tänapäeva staarikultuse aadressil. Camille Cotini kehastatud Camilla seikleb Londoni tänavatel, provotseerides korralike inglasi nii kuis jaksab. Olles Borati Gallia naisversioon, on ta sellevõrra teravam ja hullumeelsem, tema iha elada nagu naisteajakirjades kõnetab ilmselt lademetes Camilla sookaaslasi.

ALATES 4. SEPTEMBRIST KINODES VAIKUSE NÄGU
Psühholoogiline dokumentaalfilm, mis sündis Joshua Oppenheimeri kuulsa filmi "The Act of Killing" ("Tapatöö") kaasväljaandena. Perekond, kel õnnestus Indoneesia genotsiidis aastatel 1965.-66. ellu jääda, saab teada, kuidas mõrvati nende poeg, ja ka seda, kes olid mõrvarid. Selgub, et viimased elavad praktiliselt kõrvaltänavas, olles praegugi riigivõimudega heades suhetes. Filmi peategelane, perekonna noorim poeg, kes on pärast genotsiidi sündinud, küsib, kuidas on tal võimalik kasvatada lapsi ühiskonnas, kus küsimustele on vastuseks vaikimine ja mõrvareid koheldakse kui kangelasi. Vastuste otsingutel jõuab peategelane oma venna ühe tapjani, kes värvikalt oma teoga uhkeldab. Pika psühholoogilise duelli käigus jõuavad pooled ometigi kahetsuse ning andestuseni.

Juhtivatelt filmifestivalidel üle 20 erineva auhinna korjanud film ei ole soovitatav vaatamine nõrganärvilistele ega rasedatele vaatajatele.

SUURSUGUNE MUUSEUM
Directed by Johannes Holzhausen the film is both an insight and tribute to the refurbishment and reopening of the Kunsthistorisches Museum Wien. One of the world's most important museums it houses many rare treasures. The film offers a unique glimpse behind the scenes at the institution and its charismatic protagonists, who love their jobs and are dedicated to upholding the museum's standing as a vehicle for stately representation.

UKRAINA FILMIREKORDID PURUSTANUD SUURFILM TEEJUHT
13. märtsist jõuab Eesti kinodesse Ukraina kaasaegsed filmirekordid purustanud ajalooline suurfilm “Teejuht”, mis räägib pimeda vabaduslauliku ja orvuks jäänud poisi teekonnast 30-date aastate stalinistliku terrori taustal.

Filmi levitaja Menufilmid OÜ produtsent Anu Veermäe-Kaldra lausus, et tuntud Ukraina režissööri film on võrreldav meie "Nimed marmortahvlil" eduga oma kodumaal. Film räägib Ukraina ajaloo nendest seikadest, millest varem on ajalugu vaikinud.

Režissöör: Oles Sanin
Stsenaarium: Oles Sanin, Oleksandr Irvanets, Irene Rozdobudko, Paul Wolansky
Osades: Stanislav Boklan, Jeff Burrell, Anton Sviatoslav Greene, Oleksandr Kobzar Jamala, Irina Sanina
Ukraina

Teejuht on Ukraina ajalooline suurfilm, mille aluseks on tõestisündinud lugu vabaduslauliku ja ameerika poisi teekonnast läbi stalinistlikust terrorist laastatud Nõukogude Ukraina. 1930- aastad, mis oli Ukraina rahvale ränkraske aeg, Ameerika insener Michael Shamrock saabub koos oma kümneaastase poja Peteriga Harkovisse, aitamaks ukrainlastel üles ehitada sotsialistlikku ühiskonda. Ta armub näitlejanna Olgasse, kellest on samaaegselt huvitatud ka komissar Vladimir. Traagiliste sündmuste tagajärjel saab insener surma, tema poja Peteri aga päästab üks kobzar, pime vabaduslaulik. Ellujäämiseks vajavad nad teineteise abi.

SOBILIK KÄITUMINE
Iraanlanna Shirinil (Desiree Akhavan) ei ole elu hetkel kerge, ta on äsja lõpetanud suhte toma tüdruksõbraga ning tulevik on segane. On raske olla korraga hea tütar oma Iraanist pärit vanematele, poliitiliselt korrektne biseksuaal ja moekates kohtades kruiisiv hipster.
Shirin'i vend on just kihlunud perekonna poolt heakskiidu saanud iraanlannaga ning vanemad vaatavad küsivalt Shirini poole. Sama küsivalt vaatab Shirinit tema ex-sõbranna, kes ei mõista miks Shirin nende suhtest küll ema-isale rääkida ei taha. Ükskõik mida Shirin ka ei tee, kõik kipub tal viltu vedama ja üritades leida oma identiteeti maailmas, kus kõik on korraga justkui lubatud, avastab Shirin, et traditsioonide eest pääsu pole ning ennekõike pead sa saama sõbraks iseendaga – alles pärast seda võib heita pilgu sellele, milline sa nii tuttavate kui võõraste jaoks välja paistad. SOBILIK KÄITUMINE on naljakas ja realistlik komöödia nooreks naiseks olemises “Seksi ja linna” järgses maailmas.

DIPLOMATIE
Cyril Gely samanimelisel näidendil põhinev tõestisündinud lugu 1944 aasta augustiööst, mis päästis Pariisi maa pealt pühkimisest. Groß Paris'i kuberner, saksa kindral Dietrich von Choltitz (Niels Arestrup) on saanud kindla käsu – vägede taganemisel hävitada Pariis. Enne plaani ellu viimist, külastab kindralit aga rootsi diplomaat Raoul Nordling (André Dussollier), kelle eesmärgiks on kindral ümber veenda. Ainsaks veenmisvahendiks on diplomaadil sõnad.

Diplomaatia on kammerlik film, mida kannavad kaks väga tugevat näitlejatööd, tehes tekstikesksest stsenaariumist haarava vaatemängu. Me kõik teame, et Pariis on omal kohal alles, kuid tee linna säilitamiseni on kõigest hoolimata huvipakkuv.

LA RITOURNELLE
Brigitte'i (Isabelle Huppert) ja tema veisekasvatajast abikaasa Xavier'i (Jean-Pierre Darroussin) abielu on täiuslik, kuid ometigi närib Brigitte'i hinge rahutus. Laps on pesast välja lennanud ja mees, kuigi korralik ning hea inimene, tundub ka kuidagi luitunud olevat. Kui kõrvalmaja peol kohatud noormees Stan (Pio Marmaï) naise endale Pariisi külla kutsub, ei jää Brigitte käed rüppes istma. Ta pakib kohvrid, ütleb mehele, et peab minema silmaarsti juurde ning suundub Stan'ile külla. Paraku osutub Stan omas keskkonnas olles pettumuseks. Küll aga jookseb Brigitte'i jutt hästi hotellis kohatud skandinaavlasest Jesperiga (Michael Nyqvist). Samal ajal muutub maakodus aina murelikumaks Brigtte'i mees, kes kogemata naise salaplaanid avastanud on. Ega's midagi, peab temagi ennast Pariisi vedama, kontrollimaks mida proua suurlinnas parajasti teeb.

Korraga nii koomilise kui elulise filmi kõik peategelased on veidi patused, kuigi neist pile üdinisti halb – lihtsalt elu on selline. Nad teevad lähisuhetes vigu, eksivad kõrvale monogaamia rajalt ning andestavad oma partnerite sooritatud eksimused, sest pole nende endigi minevik päris plekitu. La Ritournelle on sooja huumoriga kirjutatud ning lavastatud komöödia täiskasvanud inimestest täiskasvanud publikule.

LILLEDEPÄEV
"Lilledepäev" on sooja huumoriga tehtud romantiline draama, mis räägib meile loo kahest Šotimaalt pärit õest, Rosast ja Ailiest, kellest esimene on rusikat vibutav vasakpoolne kõikvõimalike õiguste eest võitleja ja teine elust suurem glamuuritar. Koos võetakse ette retk Kuubale, vanemate noorusrardele, eesmärgiga puistada laiali oma kadunud isa tuhk saare jaoks olulisel Lilledepäeval.

"Lilledepäev" näitab kaunist Kuubat ilustamata. Siin on häid inimesi, siin on halbu inimesi, ennekõike on see keerulise ajalooga riik. Ka inimesed "Lilledepäevas" on meile lähedased, koos oma vooruste ja vigadega. Mitte iga sõstrasilmne ei vääri usaldust ning mitte iga kohalik pole šaakal, kes näeb vaid turistis jalgadega rahakotti. Ning mis peamine - millised pole ka teie enda suhted lähedastega, meenutab "Lilledepäev" meile armastuse tähtsust.

"Lilledepäeva" südikat peaosalist Rosat kehastavat Eva Birthistle't tunneb Eesti filmihuviline ennekõike tuntud seriaali "Elavad surnud" ühe peategelasena, teist peaosalist Charity Wakefieldi võib näha Susanne Bieri filmis "Serena". Peaosalisi kehastavatest näitlejatest on isegi kuulsam õdede päästeingli Tomase rollis üles astuv maailmakuulus kuubalasest balletiartist Carlos Acosta.

Tema kontol on varasemast väike osa filmis "New York, ma armastan sind".

Filmi lavastaja John Roberts on võitnud briti filmiauhindu BAFTA oma varasemate laste- ja lühifilmide eest.

MUSTAD TEEMANDID
Meil kõigil on unistused, milles me lendame kiiremini, kõrgemale ja kaugemale. Teismeliste Amadou ja Moussa unelmates triblavad poisid laia maailma suurimatel jalgpalliväljakutel, reaalsuses ootavad nad aga oma suurt läbimurret Aafrika ühes vaeseimas riigis, Malis. Amadou ja Moussa unistuse lae kehastused on kas eurooplastest jalkastaarid või aafriklased, kes kaugetel maadel lõpuks läbi löönud on. Seega pole ka ime, et kui hispaania talendiotsija poisse kohalikul võistlusel märkab ja neid Euroopasse katsetele kutsub, kerkivad nii noorukite kui ka nende perede silme ette kujutluspildid määratust kuulsusest ning rikkusest. Paraku hauvad samasuguseid unelmaid mitmed teised asjaosalised ning kui poisid pärast peibutuskõnesid ja peredega sõlmitud kahtlaseid kokkuleppeid Hispaaniasse jõuavad, avastavad nad seal, et tegelik jalgpallurite värbamine Euroopas sarnaneb õige vähe sellega, kuidas Amadou ja Moussa seda endale ette kujutasid. Selge on vaid see, et tulevikul on nende jaoks varuks suured muutused.

Tempoka režii ja tundeerga kaameraga üles võetud "Mustad teemandid" räägib universaalse loo unistustest, jalgpallist ja selle mustast südametunnistusest – inimkaubandusest. Ekraanilugu, mille üks olulisemaid episoode Tallinnas üles võetud on, pälvis hispaania filmi ülevaatefestivalil Málagas publiku peapreemia.

CONTACT

anu@menufilmid.com
+372 5624 2424